esmaspäev, 13. veebruar 2017

1. teema: Noppeid IT ajaloost

Mitte kõik IT-lahendused, mis esmapilgul tunduvad huvitavad ja meelitanud  investoreid projektidesse investeerima miljoneid eurosid/dollareid ei ole äriliselt edukaks saavutanud.

Google Glass’e tutvustati esmakordselt ca 5 aastat tagasi 2012 aastal. Toodet tutvustati kui prille, millega kasutajad saavad ligi kaartidele  ja e-mailidele ning võimaldavad teha pilte ja videosid. Hinnaks oli määratud 1500 dollarit. Lai mass siiski „spiooniprillidele“ vastu suurt huvi ei näidanud ja ka tarkvara arendajad lõpetasid äppide arendamise. Arendajatele hakati prille pakkuma 2013 aasta aprillis ning avalik müük algas 2014 aasta mais, kuid juba 2015 aasta jaanuaris teatas Google, et prillide müük lõpetatakse. Mõnedel  katsetajatele ei meeldinud prillid ka seetõttu, et avalikes kohtades vaadati neid imelike pilkudega.

Twitter Peek oli seade, millega sai saata ja lugeda vaid Twitteri sõnumeid. Seade toodi turule aastal 2009Kas selleks aga kindlasti eraldi seadet vaja on eriti kui see näitab sõnumist korraga vaid 20 märki? Mõeldud oli see eelkõige neile, kel eraldi nutitelefoni ei olnud, samas oleks saanud Twitteri sõnumeid ka mitte nutitelefonidega saata. Kuigi 200 dollari eest lubati eluaegset Twitteri sõnumite saatmist sai „eluaegne“ läbi juba 2010 aasta oktoobris, mil tugi lõpetati ja seade muutus kasutuks.


Iridium oli pankrotistumise hetkeks (1999) kulutanud ca 5 miljardit dollarit, et pakkuda telefoni teenust üle satelliitide. Tollel ajal oli see suuruselt 20 suurima pankroti hulgas. Klientide arv oli pankroti hetkeks jõudnud tagasihoidliku 10000ni (äriplaan nägi ette samaks ajaks ca 500 000 klienti). Väikese hulga klientide üheks põhjuseks oli keerukas telefon, selle kallis hind (3000 dollarit) ja ka kallis minutihind (6-30 dollarit minut). Kasutamise tegi keeruliseks ka see, et rääkimiseks vajati otsesidet antenni ja satelliitide vahel, mis tegi rääkimise ruumides, linnapiirkondades ja liikuvates sõidukites. Pankrotipesast ostsid uued investorid Iridiumi varad ja tehnoloogiad ca 35 miljoni dollariga.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar