Rühmatöö arvustus: Tööstus 4.0

Käesolevas postituses arvustan rühmatööd nimetusega „Tööstus 4.0”

Teemavalik

Teema on väga ajakohane ja Eestis on ka mitmeid seminare sellel teemal peetud. Päris huvitavaid ettekandeid näiteks on võimalik huvitatutel ka eesti keeles vaadata (http://tsenter.ee/seminar-industry-4-0toeoestusrevolutsioon-ja-sellega-kaasnevad-voimalused-ettevotjatele/) ning rahvusvahelisemad ettekandeid leiab: http://industry40.ee/. Tööstus 4.0 võimalustest on huvitavaid uuringu avaldanud ka McKinsey (http://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/manufacturings-next-act , http://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/industry-40-looking-beyond-the-initial-hype, https://capability-center.mckinsey.com/files/mccn/2017-03/digital_4.0_model_factories_brochure_2.pdf)

Käsitluse põhjalikkus

Eelnevad tööstusrevolutsioonid on põgusalt välja toodud, kuid võib olla võinuks kirjutada kaua varasemad tööstusajastud kestsid. Tekst on kohati hüplik ja teemaga mitte kursis olevale inimesele mitte mõistetav. Näiteks: „Neljas ehk siis ka hetkel kõige viimane tööstusrevolutsioon hõlmab intellegentsuse, seotuse ning palju laiema digitaalsuse kaasamist tööstuses. „ Mis seotust siis täpsemalt hõlmatakse/kaasatakse või mis siis tootmisüksused on: „tõhusa kulude kokkuhoiu mehaanika tootmisjaamad  „. Tööstus 4.0 töörühmadest kirjutades, tuuakse välja ka nimed, kes

töörühmi juhivad, samas mida need töörühmad täpsemalt uurivad jääb selgusetuks.

Oluliselt selgem ja arusaadavam oli Kontseptsiooni peatükk. Välja olid toodud ka ohud, mis Tööstus 4.0 kaasnevad (turvalisus, liigne keerukus jms).

Oleks oodanud ka näiteid, kuidas suurettevõtted näiteks Saksmaal on siis otseselt Tööstus 4.0 kasutusele võtnud ja millised kasud on kaasnenud. Kas targemaks tegemine tähendab vaid seda, et toodetakse samu asju mis Tööstus 3.0 puhul aga vaid efektiivsemalt või võimaldab see toota üldse midagi uudset. McKinsey on näiteks välja toonud, millist efekti mingi Tööstus 4.0 „töörist” andnud on ja rahaline efekt on mõnedes valdkondades olnud tõesti suur. Töös tõstatati esile väga Saksamaa rolli, samas mõned uuringud näitavad, et USA ettevõtted ei ole Saksamaast üldse palju maas.

Viimane peatükk tõi välja Eesti näiteid. Kuid kirjutatud oli vaid Starshipist. Teiste ettevõtete puhul olid vaid nimetused.

Allikad

Allikaid oli vähe ja paljud viited olid Wikipediale. Wikipeadia asemel oleks võinud viidata mõnele konkreetsele allikale, millele Wikipedias viidati (ehk siis uurida veidi rohkem ka algallikatest).

Viitamine

Viitamine iseenesest oli korras. Kõik allikas olid tekstis viidatud.

Keel

Tekstis kasutati sõna „massproduktsioon” - eesti keeles on olemas ka sõna masstootmine (järgmises lauses on juba kenasti kasutusel masstoodang).

„Loodi tehased ning konveierilindil sõitis sisse uus tööstuse ajastu” - väga ilukirjanduslikuks läheb see uue tööstuse ajastu konveierlindil sisse sõitmine. Ka „... aitab neil ronida maailmas tööstusrevolutsiooni eestvedajaks” ei olnud keeleliselt parim valik.

Keerulise keelelise struktuuriga lauseid, millest arusaamiseks pidi neid mitu korda lugema oli veel.

Üldmulje

Arvestades, et tööl oli neli autorit, siis oleks oodanud, et töö sisuline maht oleks olnud 8-12lk. Maht oli aga  ilma tabeliteta ca 4,5 A4 (12pt Time New Romaniga) ehk eeldatud 2-3 lk asemel pigem 1,5 lk autori kohta. Ka viidete arv oli kasin – vaid kaheksa viidet (ehk siis 2 viidet autori kohta), nende hulgas kolm viidet Wikipediale.

Tundus, et töö mõned osad olid tehtud kiirustades ja osad peatükid olid jäänud üldse alustamata. Näiteks peatükkide 1.3 Internet of things, 1.4 Tehnoloogiad, 1.7 Info jagamine ettevõtete vahel ja 3 The site is Under Construction (mis vist võttis selle referaadi seisu kõige paremini kokku) puhul olid näha vaid pealkirjad. 

Nädal 14. Eetika ja IT

Selle nädala teemaks oli analüüsida mõne ettevõtte või organisatsiooni IT-eetikakoodeksit. Valikutena käis läbi mitmeid koolide eetikakoodekseid, kuid lõpuks jäi valik hoopis ACM (Association for Computing Machinery) kodulehel (1) on ülespandud eetikakoodeks ja kutse-eetika dokument.

Üldiselt kõrgkoolide eetikakoodeksid olid üksteisega väga sarnased (mitte päris koopiad aga üksteisest sisulisi erinevusi oli suhteliselt vähe). Peamiselt sisaldasid koolide eetikakoodeksid loetelu sellest, mida kasutajad võivad teha ja mida peavad tegema (õigusi ja kohustusi). Peamine vahe oli selles, kui hästi need loetelud loetavad olid.

Miks siis ikkagi ACM eetikakoodeks silma jäi? Kuna tegemist oli nii eetikakoodeks kui kutse-eetika dokumendiga, siis olid välja toodud ka eetika põhimõtted, mida IT-inimesed oma töös järgima peavad.

Koodeks ise pärines aastast 1992 aga lehel oli näha, et soovitakse teha uut eetikakoodeksit, mis peaks välja tulema aastal 2018 (esialgne uus versioon on ka juba kriitikaks välja pandud). See, et uuendamine leiab aset ca 26 aastat hiljem kui esimene versioon näitab, et esialge koodeks oli piisavalt hea ja pidanud vastu ka kõiksugu muutused tehnoloogiates. See näitab ka seda, et selliste eetikakoodeksite puhul ei tasu lähtuda konkreetsetest tehnoloogiatest, mida antud hetkel kasutatakse vaid üldistest põhimõtetest.

Kokku oli dokumendis 24 punkti, mis jagunesid nelja teemasse: 1) üldised eetilised põhimõtted, 2) kutse-eetikaga seotud põhimõtted, 3) organisatsiooni juhtide eetilised põhimõtted ja 4) koodeksi täitmine.

Mõned punktid mida ka tavakasutaja vaatenurgast esile tõsta:

• ·        Vältida teiste kahjustamist. Arvuteid ja IT-d ei tohi kasutada moel, mis kahjustaks teisi inimesi, organisatsioone või avalikkust. Selle alla käib ka näiteks see, et teadlikult ei tohi rikkuda või muuta faile ja programme, mis toob kaasa näiteks ressursside kao või ebavajaliku inimressursi kasutamise.
• ·        Austa omandiõigust. Eelkõige siis tavakasutaja seisukohalt – ära tegele piraatlusega.
• ·        Austa teiste privaatsust. Arvutustehnikaga seotud valdkondades koguneb palju andmeid, mis puudutavad kasutajate privaatsust. Oluline on, et see nii jääks ja süsteeme ehitades peab arvestama sellega, et need, kes teatud andmetele ligi ei peaks pääsema ka ei pääseks.
• ·       Austa konfidentsiaalsust. Kui just otsest vajalikkust mingeid andmeid klientide, kaastöötajate, kasutajate jne kohta avalikustada ei ole, siis seda teha ka ei tohiks

IT profesioonalidelt oodatakse samas ka seda, et nad pidevalt areneks ja oleks professionaalselt kompetentselt (ehk siis ei saa jääda iganenud tehnoloogiate juurde kui näiteks on olemas paremad lahendused), püüdleks kõrgeima kvaliteedi ja efektiivsuse poole. Huvitav punkt oli ka see, et IT-professionaalid peavad tegelema avalikkuse harimisega (jagama tehnilisi teadmisi avalikkusega).

Juhtidele suunatud punktidest jäi silma, et juhid peavad pakkuma organisatsiooniliikmetele võimalust õppida arvutitega seotud põhimõtteid (võimalusi ja piiranguid). Siin kohal oli küll mõeldud eelkõige arvutitega seotud firmajuhte, kuid tänapäeval on enamus ettevõtetest seotud arvutitega aga ohtudest ja võimalustest, mida IT kasutamine kaasa toob jääb üldjuhul tahaplaanile. IT poole arendus tundub pigem olema sageli see, et antakse veidi uuem arvuti ja võib olla uuem versioon mingist programmist aga sageli nähtavasti ei ole probleem üldsegi mitte selles, et riistvara kehva oleks või olemas olevad programmid ei võimaldaks soovitud tegevusi teha, vaid selles, et koolitusi kuidas olemasolevaid ressursse efektiivselt kasutada ei tehta.

Allikas:

1. ACM Code of Ethics and Professional Conduct

https://www.acm.org/about-acm/acm-code-of-ethics-and-professional-conduct

13. nädal: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Seekord tuli uurida ja kirjutada IT-turvariskidest ning kirjutada mida tuleks „Mitnicki valemi“ komponentidega riskide maandamiseks ette võtta.

IT-turvariskina vaatleks siinkohal igasugu äppe, mida telefoni/tahvelarvutisse lihtsalt installeerida saab. Kui tasuliste äppide korral inimesed veel mõtlevad kas neil seda vaja on siis tasuta äppide puhul on kiusatus installide ja proovida suur. Äppid küsivad aina enam ligipääsu igasugustele telefoniga seotud rakendustele (kaamera, kontaktid, kalender, SMS, telefon, e-mail jms). Nutiseadmete kasutuse kohta Eestis  on tehtud uuring 2014 aastal. Uuringus on kirjutatud (1)

„ ..enamik (76%) Eesti üle 15– aastastest nutiseadmeid kasutavast elanikkonnast loeb alati õigusi, mida rakendus installeerimisel küsib. Rahvusvahelised uuringud näitavad samas, et inimesed ei saa täpselt aru, mida erinevad õigused tegelikult tähendavad ja millistele andmetele juurdepääsu soovivad (Kelley jt. 2012; Felt jt., 2012). Käesolev uuring ei andnud hetkel kahjuks ülevaadet selle kohta, kas kasutajad ka tegelikult aru saavad, millistele andmetele rakendused ligipääsu soovivad ning kuidas neid andmeid hiljem kasutama hakatakse. See peaks olema edasiste (kvalitatiivsete) uuringute teemaks. „

Ehk siis ca veerand inimestest isegi ei vaata mis õigusi nad äppi loojatele annavad ja nähtavasti enamik kes ka loeb ei saa aru, millele tegelikult ligipääs antakse. Äppi katsetada tundub aga ahvatlev (eriti kui telefon satub mõne lapse kätte kes mingit ägedat mängu katsetada soovib). Mõnedel andmetel (2) ei pea 45% kastajatest oma nutiseadme kaitsmist oluliseks.

Huvitav kas need inimesed ei lukusta ka autot ja eluaset. Auto puhul pigem jätavad võtmed ka ette ja hoolitsevad, et paak ka ikka täis oleks, et kurjategijad muretult võimalikult lihtsalt ja kaugele ära sõita saaks, tõenäoliselt on autos ka pangakaart kuhu PIN markeriga peale kirjutatud juhuks kui vajadus lisakütust osta või lihtsalt veidi raha võtta.  Eluaseme puhul ka nähtavasti mõned kutsumata võõrad üllatust ei valmista – seltsis pigem lõbusam. Häda on majas nähtavasti siis kui auto ongi läinud ja eluaseme uued kasutajad on lukud ära vahetanud, väärtuslikum kraam kadunud ja uusasunikud ei kipu enam endist omanikku sisse laskma või soovivad selle eest kopsakat rahasummat.

Mida siis Mitnicku valemi järgi tegema peaks.

Tehnoloogia poole pealt, oleks nähtavasti soovitused, et operatsioonisüsteem oleks uuendatud ja nutiseade kaitstud viirusetõrjetega ning uute rakenduste installeerimisel oleks vaja ka parooli sisestada (ja parool peaks olema ka tugev). Järgmise asjana oleks vaja olla veendunud, et uut rakendust on ikkagi vaja installeerida (kes selle taga on ja mida võidakse andmetega teha, kas järgmine kord kui uuendust teha on ikka sama seltskond rakenduse taga ja mis ohud uuendustega kaasneda võivad) ja see leiab ka kasutust.

Koolituse poole pealt, peaks aegajalt lugema, millised ohud nutiseadmete maailmas aktuaalsed on ja kuidas nende vastu ennast kaitsta. Samas tavakasutaja puhul, kes tehnoloogia ja sellega kaasnevate ohtude vastu suurt huvi ei tunne on seda palju oodata. Aga võib olla on mõni sõber, kes asjadega kursis aitab olla. Abiks on ka telekomiettevõtete kodulehed.

Reeglid peaks olema lihtsad ja täidetavad. Võttes aluseks õppematerjalides olevad soovitused tavainimesele võiks need olla: 1) kasuta paroole ja ka vaheta neid teatud aja tagant, seejuures kasuta erinevates kohtades erinevaid paroole, 2) uuenda tarkvara ja veendu, et uuendused ei kahjusta kasutaja huve; 3) kustuta rakendused mida kaua aega ei ole kasutanud üldse ära (kui ei ole rakendust kasutanud juba mitmeid kuid siis nähtavasti ei kasuta seda enam ka tulevikus) 4) ära ava suvalisi e-kirju ja seal olevaid manuseid või kliki kahtlastel reklaamidel.

Mitnicku valemit võiks iseenesest täiendada veel sellega, et näiteks kui hinnata nutiseadmete turvalisust siis iga rakendus on ohu allikas ehk siis rakenduste puhul ei peaks hindama mitte rakenduste keskmist turvalisust vaid nende korrutist (kui rakenduste turvalisuse tase oleks sama siis saaks kasutada lihtsalt astendamist) ehk siis kui on 10 rakendust, mille turvalisust null kuni üks skaalal hinnata eraldi vaadates 0,99-ga siis kokkuvõttes oleks turvalisuse tase ca 0,9. Mida rohkem on kahtlasi rakendusi seda suuremaks risk läheb ehk kui usin inimene on näiteks installinud 20 rakendust, mille üksik hinne turvalisusele oleks 0.95, siis kokkuvõttes oleks turvalisusindeks (jättes koolituse ja reeglite koefitsiendid arvestamata) aga vaid ca 0,36 ehk päris suure tõenäosusega on varem või hiljem probleemid majas (nutitelefoni puhul siis taskus) - tark-mees-taskus asemel võib hoopis oodatust palju suurem kratt taskus olla.

Allikad:

1.    TNS Emor, “Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring“, Riigi Infosüsteemide Amet, 05.12.2014, (https://www.ria.ee/public/Programm/Nutiseadmete_kasutajate_turvateadlikkuse_ja_turvalise_kaitumise_uuring_ARUANNE_2014_LUHI2.pdf)

2.    Ronald Liive, „Kohtlane Nuti-Mati õpetab 120 000 eurot maksnud kampaanias netiturvalisust“, Geenius, 03.10.2016https://geenius.ee/uudis/kohtlane-nuti-mati-opetab-120-000-eurot-maksnud-kampaanias-netiturvalisust/

12. nädal: Teistmoodi IT- jalgadega juhitav hiir

Selle nädala teemaks on tugilahendused, mis aitavad inimesi, kes vajavad arvutite kasutamisel veidi erisuguseid seadmeid.

Uurisin jalgadega juhitavad hiirt, mida pakub BiLiPro. Seadmel on kaks peamist komponenti: plätu sarnane hiir ja suurte nuppudega programmeeritav seade. Seadet kasutades saab teha kõike samu funktsioone, mis tavalise arvutihiirega. Abiks on aga ka programmeeritav „pedaali“, millele saab lisada mitmeid lühiteid (10 lühiteed). Hinnaks on ca 150 dollarit, kuid ettevõtte kodulehe andmetel on hetke toode välja müüdud, kuid Amazonis oli kirjutamise hetkel veel 6 seadet saadaval. Seade peaks sobime seega neile, kes näiteks käte kasutamine on raskendatud või tekitab valu. Samuti on sellisest seadmest abi näiteks juhul kui näiteks käsi ei saa kasutada kuna hiired ei ole piisavalt puhtad (laboratooriumid) või on käed liiga määrdunud (remonditöökojad jms).

Seade sobib nii Windowsi kui Macide kasutajatele ning vajab USB porti. Jalgadega kasutavad seadmed peavad olema vastupidavamad (tugevamad). Ettevõte ise reklaamib, et garanteeritud on 200 000 kliki tegemine. Selleks, et seadet kasutada peaks aga nuppe vajutama 500 grammise jõuga. Päris elus seade siiski nii töökindel ei pruugi olla - Amazonis kirjutas aga üks kasutaja, et seade läks juba peale 5-minutilist kasutamist katki. Teine kasutaja, kel on neid kokku kolm olnud, kurtis, et rullik on katki läinud vähem kui kolme kuuga. Seega ettevõttel saaks seadet veelgi töökindlamaks teha (või siis teha kallim mudel, mis veidi karmimat kasutamist kannatab).

Positiivne on, et seadme kasutamise ajal saab kasutada ka tavahiirt (ehk siis see sobib hästi ka inimestele, kes suudavad jalgu abiks võttes veelgi tööd efektiivsemalt teha). Windows 7 kasutajad peavad aga arvestama, et seadmega samal ajal ei saa kasutada Windowsi klahvi .

Allikad:

http://store.bilila.com/footime-foot-mouse-with-programmabel-pedal.html

http://www.bilila.com/foot_mouse_slipper_mouse

https://www.amazon.com/Bili-Foot-Mouse-Pedal-Board/dp/B0061DVAOK