2. nädal: hääbunud tehnoloogia ja hääbumist mitte näitav praktika suhtluses

Selle nädala teemaks oli kirjutada kahest nähtusest, millest üks võiks netikasutajale ikka veel tuttav olla ja teisest, mis on tänaseks juba kadunud. Hääbunud kuid ajalooliselt väga oluliseks tehnoloogiaks oli telegraaf ja telegrammide saatmine. Pika ajalooga ja hetkel ka üheks kiiremini kasvavaks "keeleks" võib pidada aga emotikonide/emojide kasutamist.

Telegraaf

Elektrilise telegraafi ajalugu on üle 200 aasta vana ja omal ajal oli ta oluline uuendus sõnumite (telegrammide) kiireks saatmiseks. Telegraafia ajaloos oluline verstapost on 1837. aasta, mil Samuel Morse leiutas elektromagnetilise telegraafiaparaadi ning tutvustas ka Morse tähestikku. 1860 aastal peeti väga kiireks info liikumiseks ka seda kui Lincolni presidendiks valimise tulemus jõudis hobupostiga Californiasse vaid 7 päeva ja 17 tunniga. Püsiv telegraafi liin idaranniku ja California vahel sai valmis aasta hiljem ning hobustega enam mõtet kiirteateid saata ei olnud.  Telegraaf ei sobinud pikkade sõnumite saatmiseks (iga sõna maksis) ja oli pigem sarnane Twitteriga. Telegrammide pikkused olid erinevatel andmetel keskmiselt 12 ja 15 sõna (72-79 märgi) vahel. Samas oli telegraaf oluline leiutis ja äriline huvi oli suur kuna info liikus oluliselt kiiremini kui tavapostiga ja äriliselt oli ajakulu kokkuhoid märkimisväärne. Telegraafi levikuga on seotud näiteks ka ühe maailma suurima uudisteagentuur Reuters tekkimine. Telegraafi populaarsust hakkas juba vähendama telefoniside, kuid ka veel kümmekond aastat tagasi saadeti endiselt telegramme.  Statisikaameti andmetel saadeti näiteks Eestis 1980 aastal 3,2 miljonit telegrammi, 1995. Aastaks oli telegrammide arv langenud 363 tundandele. Kui veel 2000 aastal saadeti 56 tuhat telegrammi ja nendest 36 tuhat välismaale ehk siis Eesti sees edastati ca 20 tuhat telegrammi, 2005 saadeti vaid 13 tuhat telegrammi ja neist 11 tuhat välismaale ehk Eesti sees saateti vaid 2 tuhat telegrammi (oma osa oli siin kindlasti mobiilside levimine ka vanemate inimeste hulgas). Viimased andmed on 2011. Aasta kohta, mil saadeti veel 4 tuhat telegrammi ja ka välismaale lähetatud telegrammide arv oli sama.

Linke:

https://en.wikipedia.org/wiki/First_transcontinental_telegraph
https://en.wikipedia.org/wiki/Electrical_telegraph

http://wiki.kuusit.ee/index.php?title=Telegraaf

https://en.wikipedia.org/wiki/Reuters

https://en.wikipedia.org/wiki/Telegraphy

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/05Infotehnoloogia/16Side/16Side.asp

Emotikonid/emoji’d

Emotikone on kasutatud juba 19 sajandist ehk oluliselt enne interneti kasutusele võttu. Emootikonide ja emojide  kasutamine suhtluses eelkõige kiirsõnumite saatmise puhul on väga  populaarne. Emotikonide/emojide puhul võib öelda, et vahel ütleb üks pilt rohkem kui 100 sõna.

 Kõige klassikalisem ja nähtavasti ka üks enim kasutatavaid emotikone on smiley face ( J ). Kuid oma emotikonid on ka näiteks  Elvis Presley’l  ~:‑\ , Homer Simpsonil  ~(_8^(I) , jõuluvana *<|:‑), Bill Clintonil =:o], Ronald Reaganil 7:^],  John Lennonil  //0‑0\\, kuid ka juba telegraafi osas mainitud Abraham Lincolnil ===========|:-} .

Emojide (minipildid, nt naerunägu pildiba mitte sümbolitena) tõlgendamiseks ja äriliselt ära kasutamiseks on hakatud palkama ka näiteks eraldi töötajaid (http://www.bbc.com/news/world-38287908) kuna erinevates kultuurides võib samal emojil erinev tähendus olla.

Linke:

http://www.bbc.com/news/world-38287908
https://www.kidscodecs.com/history-of-emoticons/
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_emoticons