11. nädal: veebi kasutatavus

Selle nädala teemaks oli veebi kasutatavus. Veebis kipub olema nii, et mõnda veebilehte kasutab vaid korra paar korda ja mõnel veebilehel käib regulaarselt näiteks e-maili teenuste pakkujad, uudiste lehed, õppeinfosüsteemid jms. Nendest lehtedes kus vaid paar korda käiakse ei ole mõtet pikalt kirjutada kuna kui lähtuda Jakob Nielseni kasutatavuse peamisi komponente, siis tõhusust ja meeldejäävust üldjuhul hinnata ei saa kuna korduvat kasutamist ei ole.

Negatiivse näitena tooksin viimase aja kogemustest välja siiski saidi, mida väga sageli ei külasta aga viimastel nädalatel olen paar korda külastanud. Tegemist on kütteseadmetega tegeleva Buderuse kodulehega. Esimene asi, mis lehel silma torkab on see, et veebi kuvatakse olenemata kuvari resolutsioonist väiksel alal ehk siis leht ei ole tehtud kohandatavaks lähtudes kasutaja kuvari resolutsioonist. See ei ole aga kasutatavuse poole pealt kõige ebameeldivam kogemus. Kuna tegemist on suhteliselt lihtsa lehega, siis õpitavuse poolega väga suuri probleeme ei ole. Kasutajana huvitasid mind nende katlad ja katelde juhendid. Katlad asusid kenasti Toodete valiku all ja mõne klikiga sai juba huvipakkuvate toodete kataloogi. Nüüd tekkisid aga probleemid - toote juures kohe lingi juhenditele ja täiendavale informatsioonile. Samuti ei saanud panna võrdlusesse erinevaid tooteseeriaid. Õnneks oli aga saidil olemas link Juhendid. Millele klikkides aga ei avanenud valitud toote juhend vaid otsingusüsteem, mille kaudu siis sai juhendeid otsida. Milleks ei võiks juhendid kohe ka toote juures olla ei tea ju peab klient või potentsiaalne klient näitama üles kannatlikuks ja kindlat meelt, et huvi toodete vastu piisavalt tugev on. Nüüd aga tekkis uus probleem nimelt kuigi läksin saidile www.buderus.com kaudu lootes jõuda inglise keelsele saidile suunas see sujuvalt kohe edasi buderus.ee lehele, mis on aga vaid eesti keeles. Juhendit oleks olnud aga vaja inglise keeles (Eestis nähtavasti paljud tahaksid ka vene keeles). Ka juhendite otsingu saidil ei olnud võimalik keelt lihtsalt muuta. Inglise keelse lehena sai kasutada Suurbritannia lehte, kuid seal tundusid, et on müügil veidi teistsugused mudelid. Suuri vigasid ei täheldanud, vaid üks kord teatas brauser, et akent tuleb refreshida kuna otsinguks ettenähtud aeg sai otsa. Üldine rahul saidiga väga hea ei olnud kuna mõned asjad tehti justkui süsteemi poolt ise ära ilma, et oleks soovinud (saadi aru, et Eestist pärides võiks suuanata.com asemel .ee lõpuga lehele), samas toodete kohta täiendava informatsiooni hankimine oli tehtud võimalikult keeruliseks. Mõne muudatusega saaks lehe palju kasutajasõbralikumaks teha.

Positiivse näitena tooksin välja SEB internetipanga (teiste pankade internetipankadega kokkupuude väiksem).  Õpitavuse seisukohalt on internetipank lihtsalt ülesehitatud, igapäevasteks toiminguteks vajalikud asjad on esile toodud ja paar korda asju läbi tehes ei tohiks probleeme tekkida. Kuhu väljale midagi sisestada tuleb on lihtne ja tööd hõlbustab salvestatud saajate lisamise võimalus. Ehk siis enda elu on võimalik oluliselt kergendada (süsteem on ka tõhus). Õnneks interneti pankasid väga tihti ei uuendata täies ulatuses ehk siis üldjuhul on vaade ja linkide asukohad samad, mis eelmisel korral ja ootamatusi, et huvitav kus nüüd mingi päringu või makse tegemiseks vajutama peab ei ole ette tulnud. Pankade süsteeme testitakse üldjuhul juba enne kasutajate kätte andmist piisavalt hästi ja seetõttu vigadega seni kokku ei ole puutunud. Kunagi väga ammu jäi küll üks makse tegemata süsteemi poolt kuna saaja ärinimi oli muutunud (konto nr ja viitenumbrid olid õiged) ja kuna kasutasin salvestatud saajate võimalust siis ei pannud tähele seda. Paaril korral on olnud ka probleeme sisselogimisega (süsteeme uuendati samal ajal) aga üldiselt ei ole suuri probleeme tekkinud internetipanga kasutamisega.

Nädal 9. Arvustus: Kuidas saada häkkeriks

Selle nädala teemas oli arvustada Eric S. Raymondi How To Become A Hacker (Kuidas saada häkkeriks). Arvustuse aluseks kasutasin Kaido Kikkase poolt tõlgitud artiklit.

Artiklis antakse selgitus, kes on üldse häkker. Ühtset definitsiooni ei ole, kuid artiklist jäi meelde, et häkkerid on positiivsed ja neid tuleb eristada kräkkeritest. Häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid. Kräkkerid on siis häkkerite vastandid, kuid tavainimesed kahjuks panevad häkkerite külge ka kräkkerite teod.

Kuigi artikkel oli keskendunud eelkõige arvutitega seotud häkkerlusele, siis ka siin viidati, et samu põhimõtteid saab kasutada ka teistel eluvaldkondades. Isegi kui 100% häkkeriks selle raamatu kriteeriumite järgi ei saa (kas pole piisavalt teadmisi, võimalust kuuluda arendusgruppidesse, saada tunnustatud teiste poolt jms) tasub vähemalt osaliselt neid ideid järgida. Üldiselt on igal alal vajalik, et õppimisel oleks keegi mentor(id), kes sind toetavad ja Sa ka ise pead olema valmis toetama teisi, kes samal ajal tegevust alustavad. Ei ole mõtet sellele, et avastad midagi huvitavat ja siis hoiad avastatud kiivalt endale.

Häkkeriks saada ei ole lihtne ja lisaks teadmisetele on vaja ka õiget suhtumist ning lõpuks ka saatust häkkerite hulgas. Kui ühte neist kolmest ei ole siis on häkkeriks saamine väga raske. Samas häkkeriks saamine ei peaks eraldi eesmärk, vaid pigem asjade loomulik kulg. See artikkel annab häid juhiseid, mida peaks tegema (olema pühendunud, hoolikas/täpne (lohaka vastand), vältima korduvaid tegevusi, mida on võimalik automatiseerida (kasulik igal alal), tegelema sellega, mis Sulle meeldib ja milles Sa hea oled (või vähemalt arvad olevat) jms) ja mida peaks vältima (kräkkimine, au ja kuulsuse taga ajamine jms).

Kui artikli esimeses osas kirjutati rohkem teoreetiliselt poolest, mis  häkkeri olemusest ja suhtumisest. Siis teises pooles anti ka kasulikke näpunäiteid, mida tegema peaks, et häkkeriks saada. Aga need näpunäited on kindlasti kasulikud ka juhul kui eesmärgiks ei ole häkkeriks saamine vaid pigem näiteks lihtsalt paremaks „arvutiinimeseks“ aga ka lihtsalt paremaks inimeseks saamine. Kõike linke ei jõudnud küll veel avada ja nendega tutvuda aga vähemalt on nüüd teadmine, kust kasulikke linke leida.

Artiklis mainiti mitu korda Pythonit ja selle sobivust alustamiseks. See artikkel innustas mind kindlasti veelgi enam Pythonit õppima, tegelikult innustas seda tegema üks Pythoni arendaja, keda võib pidada häkkeriks ja kes kannab endas häkkeri tunnuseid. Tema nimelt ütles, oma kunagisele tööandjale, et ta soovib arendada Pythonis ettevõttele äriliselt kasulikke programmijuppe, kuid teeb seda vaid juhul kui kood saab avalikuks ja teised saavad seda nii kasutada kui muuta (täiendada). Äriettevõtetes sellise arusaama läbi surumine on nähtavasti väga raske aga tema sai sellega hakkama ja tänu temale tekkis ka mul üldse taas huvi programmeerimise vastu.

8. nädal: kaks IT-juhti

Kaheksanda nädala teemaks oli IT-juthtimine. Blogipostituse ülesandeks oli kirjeldada kahte tundud IT-juhti, kes esindavad kahte erinevat juhitüüpi. Õppematerjaides oli peamiste rollidena üldtasemel eristatud juhid kui liidrid, suhtlejad, treenerid, mentorid, arengumootorid ja ülemused.
Juhid peavad oskama olla igas eelpool nimetatud rollis aga nähtavasti tulevad osadel juhtidel osad nendest rollidest paremini välja ja võib üldistada, et hetkel on juht peamiselt rollis see või teine.

Selles blogipostituses ei vaadata mitte IT-firmade juhte vaid eeldatakse, et inimene on töötanud ka IT juhtina (inglise keeles Chief Information Officer). Samas CIO-d nagu ka allpool toodud näidetes võivad töötada edukalt ka teistes juhi rollides (juhtida ettevõttet üldiselt). Samas mitte iga ettevõtte juht ei sobi CIO-ks kuna see eeldab ka väga häid teadmisi infotehnoloogiast lisaks juhtimisoskusele. Ettevõtetes kus on palju infoga tegemist on CIO roll väga oluline ja eksmimused IT-juhtimises (mittetöötavad süsteemid jms) võivad löögi alla panna kogu ettevõtte usaldusväärsuse.

Esimese juhina valisin välja kunagise Hansapanga IT-juhi Olli Heinoneni (sündinud 1950). Enne Hansapanka liitumist ütles Heinonen intervjuus, et tal on olnud juba üheksa töökohta. Eestisse tuli ta aastal 1994. aasta lõpus, et hakata juhtima Hewlett Packardi laienemist Balti riikidesse. Seega sel hetkel pidi tema rolliks olema eelkõige eestvedamine (liidri roll) ja  asja käima lükkamine nullist. Tema plaan oligi olla Eestis vaid umbes pool aastat aga jäi palju-palju kauemaks. Hewlett-Packard Balticsis töötas ta 2001 aastani.

Alates 2001. aastast liitus ta IT-juhina (CIO) Hansapangaga.Hansapanga IT-juhina aitas Heinonen ülebaltikumilise organistatsiooni ühtseks liita. Selliseks tegevuseks pidi tal olema kindlasti lisaks liidrirollile ka väga hea teavitaja/suhtleja roll, et koguda kokku vajalik informatsioon ja võta vastu otsused, kuidas erinevad ärikultuurid terviklikuks sulandada. Tehnoloogiad olid juba üle baltikumi ühtsed.

2011. aasta intervjuu kohaselt oli Heinoneni peamine roll Santa Monica Networks Grpupis siis olla juba pigem mentori rollis. Heinonenil oli tol ajal SMNG-s 20% osalus ja nõukogu liikme staatus. Igapäevase juhtimisega tegelesid juba teised inimesed, kuid siiski jälgis, et asjad sujuks ja strateegiat elluviidaks.

Heinoneni puhul käis intervjuudes läbi mõte, et asju tuleb rahulikult teha. Tema põhimõtteks on üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Üleöö kiireid muutusi ta ei oota.


Kui Heinoneni tundub mõne intervjuu põhjal olevat pigem ühele teemale keskenduv ja hästi kaalutlev, siis teise valikuna valisin juhi, keda saab iseloomustada eelkõige arengumootorina. Valituks osutus Cisco Systems'i IT-juht Guillermo Diaz Jr.  CIO-ks sai ta Ciscos 2015 aastal, kuid ettevõttega liitus juba 2000. aastal. 

Telekommunikatsiooni juurde sai ta läbi USA mereväe, mis pani aluse kogu ta karjäärile. Tõenäoliselt on USA mereväe infosüsteemid ühed keerulisemad kogu maailmas. Olulisena juhi juures näeb ta suhete loomist ning tiimi mitmekesisust. Tema ülesanneteks on ettevõtte IT võimekuste tõstmine, mis võimaldab kasutusele võtta uusi ärimudeleid. Innovatiivse liidrina näeb ta vajadust pidevalt portsesse ümber vaadata, mitte jääda rahule olemasolevaga. Selleks peavad aga tiimi liikmed tundma end mugavalt ka juhul kui olukord ise on ebamugav.

Tema kindlaks seisukohaks on, et CIO peab olema just arengumootor ja peamine põhjus miks CIO-d lahkuvad näiteks 3 aasta möödumisel, ei ole mitte see, et kõik probleemid lahendatud saavad, vaid see, et juhatuse esimees leiab, et on vaja leida keegi kes probleeme lahendaks. Ehk siis lühidalt öeldes, CIO-d pigem vallandatakse, kas siis kehva töö pärast (ettevõtte IT süsteemid ei ole tasemel või areng ei ole piisav ja vastavuses ettevõtte vajadustega).

Samas ta leiab, et juht ei pea ise sekkuma probleemide lahendamisse oma ettepanekutega (kuna tõenäoliselt on ta tiimis konkreetsel teemal ebakompetentne) ja laskma meeskonnal probleemiga tegelda. Juhil on aga oluline teada tiimi liikmete tugevusi ja nõrkusi ning vajadusel kaasata täiendavaid inimesi.

Ta toob välja aga ka selle, et IT-juht peab aru saama ka ärist ja sellest, et IT peab olema ka äriliselt mõistlik ettevõttele (IT peab toetama inimesi ja äriprotsesse).

Edukaks innovatsiooniks (muutusteks) ja IT-juhtimiseks on vaja aga stabiilsust. Meeskonna stabiilsust. Väga oluline on hoida häid töötajaid ettevõttes, sest muidu ei saavutata seatud eesmärke. Samas on oluline kasutatada tehnoloogiaid, mis töötavad hästi alati ei pea kaasa jooksma uusimate tehnoloogiatega kohe kui need välja tulevad. 



Kasutatud artiklid:
Hansapanga IT-juhid: Töö oli ammendumas http://arileht.delfi.ee/archive/hansapanga-it-juhid-too-oli-ammendumas?id=3907803

INTERVJUU: Poole kohaga eestlane - Olli Heinonen http://epl.delfi.ee/news/melu/intervjuu-poole-kohaga-eestlane-olli-heinonen?id=50871459

Hästi puhkav mentor http://ekspress.delfi.ee/kuum/hasti-puhkav-mentor?id=59433872

Guillermo Diaz Jr.: The Innovator http://hispanicexecutive.com/2016/guillermo-diaz-jr-the-innovator/

The CIO ads Change Agent http://www.cisco.com/c/en/us/solutions/enterprise/value/The-CIO-as-Change-Agent.html

Guillermo Diaz Jr. https://newsroom.cisco.com/guillermo-diaz?articleId=1572845