Selle nädala teemas oli arvustada Eric S. Raymondi How To
Become A Hacker (Kuidas saada häkkeriks). Arvustuse aluseks kasutasin Kaido
Kikkase poolt tõlgitud artiklit.
Artiklis antakse selgitus, kes on üldse häkker. Ühtset
definitsiooni ei ole, kuid artiklist jäi meelde, et häkkerid on positiivsed ja
neid tuleb eristada kräkkeritest. Häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid.
Kräkkerid on siis häkkerite vastandid, kuid tavainimesed kahjuks panevad
häkkerite külge ka kräkkerite teod.
Kuigi artikkel oli keskendunud eelkõige arvutitega seotud
häkkerlusele, siis ka siin viidati, et samu põhimõtteid saab kasutada ka teistel
eluvaldkondades. Isegi kui 100% häkkeriks selle raamatu kriteeriumite järgi ei
saa (kas pole piisavalt teadmisi, võimalust kuuluda arendusgruppidesse, saada
tunnustatud teiste poolt jms) tasub vähemalt osaliselt neid ideid järgida.
Üldiselt on igal alal vajalik, et õppimisel oleks keegi mentor(id), kes sind
toetavad ja Sa ka ise pead olema valmis toetama teisi, kes samal ajal tegevust
alustavad. Ei ole mõtet sellele, et avastad midagi huvitavat ja siis hoiad
avastatud kiivalt endale.
Häkkeriks saada ei ole lihtne ja lisaks teadmisetele on vaja
ka õiget suhtumist ning lõpuks ka saatust häkkerite hulgas. Kui ühte neist
kolmest ei ole siis on häkkeriks saamine väga raske. Samas häkkeriks saamine ei
peaks eraldi eesmärk, vaid pigem asjade loomulik kulg. See artikkel annab häid
juhiseid, mida peaks tegema (olema pühendunud, hoolikas/täpne (lohaka vastand),
vältima korduvaid tegevusi, mida on võimalik automatiseerida (kasulik igal alal),
tegelema sellega, mis Sulle meeldib ja milles Sa hea oled (või vähemalt arvad
olevat) jms) ja mida peaks vältima (kräkkimine, au ja kuulsuse taga ajamine
jms).
Kui artikli esimeses osas kirjutati rohkem teoreetiliselt poolest, mis häkkeri olemusest ja suhtumisest. Siis teises pooles anti ka kasulikke näpunäiteid, mida tegema peaks, et häkkeriks saada. Aga need näpunäited on kindlasti kasulikud ka juhul kui eesmärgiks ei ole häkkeriks saamine vaid pigem näiteks lihtsalt paremaks „arvutiinimeseks“ aga ka lihtsalt paremaks inimeseks saamine. Kõike linke ei jõudnud küll veel avada ja nendega tutvuda aga vähemalt on nüüd teadmine, kust kasulikke linke leida.
Artiklis mainiti mitu korda Pythonit ja selle sobivust alustamiseks. See artikkel innustas mind kindlasti veelgi enam Pythonit õppima, tegelikult innustas seda tegema üks Pythoni arendaja, keda võib pidada häkkeriks ja kes kannab endas häkkeri tunnuseid. Tema nimelt ütles, oma kunagisele tööandjale, et ta soovib arendada Pythonis ettevõttele äriliselt kasulikke programmijuppe, kuid teeb seda vaid juhul kui kood saab avalikuks ja teised saavad seda nii kasutada kui muuta (täiendada). Äriettevõtetes sellise arusaama läbi surumine on nähtavasti väga raske aga tema sai sellega hakkama ja tänu temale tekkis ka mul üldse taas huvi programmeerimise vastu.
Kui artikli esimeses osas kirjutati rohkem teoreetiliselt poolest, mis häkkeri olemusest ja suhtumisest. Siis teises pooles anti ka kasulikke näpunäiteid, mida tegema peaks, et häkkeriks saada. Aga need näpunäited on kindlasti kasulikud ka juhul kui eesmärgiks ei ole häkkeriks saamine vaid pigem näiteks lihtsalt paremaks „arvutiinimeseks“ aga ka lihtsalt paremaks inimeseks saamine. Kõike linke ei jõudnud küll veel avada ja nendega tutvuda aga vähemalt on nüüd teadmine, kust kasulikke linke leida.
Artiklis mainiti mitu korda Pythonit ja selle sobivust alustamiseks. See artikkel innustas mind kindlasti veelgi enam Pythonit õppima, tegelikult innustas seda tegema üks Pythoni arendaja, keda võib pidada häkkeriks ja kes kannab endas häkkeri tunnuseid. Tema nimelt ütles, oma kunagisele tööandjale, et ta soovib arendada Pythonis ettevõttele äriliselt kasulikke programmijuppe, kuid teeb seda vaid juhul kui kood saab avalikuks ja teised saavad seda nii kasutada kui muuta (täiendada). Äriettevõtetes sellise arusaama läbi surumine on nähtavasti väga raske aga tema sai sellega hakkama ja tänu temale tekkis ka mul üldse taas huvi programmeerimise vastu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar