Rühmatöö arvustus: Tööstus 4.0

Käesolevas postituses arvustan rühmatööd nimetusega „Tööstus 4.0”

Teemavalik

Teema on väga ajakohane ja Eestis on ka mitmeid seminare sellel teemal peetud. Päris huvitavaid ettekandeid näiteks on võimalik huvitatutel ka eesti keeles vaadata (http://tsenter.ee/seminar-industry-4-0toeoestusrevolutsioon-ja-sellega-kaasnevad-voimalused-ettevotjatele/) ning rahvusvahelisemad ettekandeid leiab: http://industry40.ee/. Tööstus 4.0 võimalustest on huvitavaid uuringu avaldanud ka McKinsey (http://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/manufacturings-next-act , http://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/industry-40-looking-beyond-the-initial-hype, https://capability-center.mckinsey.com/files/mccn/2017-03/digital_4.0_model_factories_brochure_2.pdf)

Käsitluse põhjalikkus

Eelnevad tööstusrevolutsioonid on põgusalt välja toodud, kuid võib olla võinuks kirjutada kaua varasemad tööstusajastud kestsid. Tekst on kohati hüplik ja teemaga mitte kursis olevale inimesele mitte mõistetav. Näiteks: „Neljas ehk siis ka hetkel kõige viimane tööstusrevolutsioon hõlmab intellegentsuse, seotuse ning palju laiema digitaalsuse kaasamist tööstuses. „ Mis seotust siis täpsemalt hõlmatakse/kaasatakse või mis siis tootmisüksused on: „tõhusa kulude kokkuhoiu mehaanika tootmisjaamad  „. Tööstus 4.0 töörühmadest kirjutades, tuuakse välja ka nimed, kes

töörühmi juhivad, samas mida need töörühmad täpsemalt uurivad jääb selgusetuks.

Oluliselt selgem ja arusaadavam oli Kontseptsiooni peatükk. Välja olid toodud ka ohud, mis Tööstus 4.0 kaasnevad (turvalisus, liigne keerukus jms).

Oleks oodanud ka näiteid, kuidas suurettevõtted näiteks Saksmaal on siis otseselt Tööstus 4.0 kasutusele võtnud ja millised kasud on kaasnenud. Kas targemaks tegemine tähendab vaid seda, et toodetakse samu asju mis Tööstus 3.0 puhul aga vaid efektiivsemalt või võimaldab see toota üldse midagi uudset. McKinsey on näiteks välja toonud, millist efekti mingi Tööstus 4.0 „töörist” andnud on ja rahaline efekt on mõnedes valdkondades olnud tõesti suur. Töös tõstatati esile väga Saksamaa rolli, samas mõned uuringud näitavad, et USA ettevõtted ei ole Saksamaast üldse palju maas.

Viimane peatükk tõi välja Eesti näiteid. Kuid kirjutatud oli vaid Starshipist. Teiste ettevõtete puhul olid vaid nimetused.

Allikad

Allikaid oli vähe ja paljud viited olid Wikipediale. Wikipeadia asemel oleks võinud viidata mõnele konkreetsele allikale, millele Wikipedias viidati (ehk siis uurida veidi rohkem ka algallikatest).

Viitamine

Viitamine iseenesest oli korras. Kõik allikas olid tekstis viidatud.

Keel

Tekstis kasutati sõna „massproduktsioon” - eesti keeles on olemas ka sõna masstootmine (järgmises lauses on juba kenasti kasutusel masstoodang).

„Loodi tehased ning konveierilindil sõitis sisse uus tööstuse ajastu” - väga ilukirjanduslikuks läheb see uue tööstuse ajastu konveierlindil sisse sõitmine. Ka „... aitab neil ronida maailmas tööstusrevolutsiooni eestvedajaks” ei olnud keeleliselt parim valik.

Keerulise keelelise struktuuriga lauseid, millest arusaamiseks pidi neid mitu korda lugema oli veel.

Üldmulje

Arvestades, et tööl oli neli autorit, siis oleks oodanud, et töö sisuline maht oleks olnud 8-12lk. Maht oli aga  ilma tabeliteta ca 4,5 A4 (12pt Time New Romaniga) ehk eeldatud 2-3 lk asemel pigem 1,5 lk autori kohta. Ka viidete arv oli kasin – vaid kaheksa viidet (ehk siis 2 viidet autori kohta), nende hulgas kolm viidet Wikipediale.

Tundus, et töö mõned osad olid tehtud kiirustades ja osad peatükid olid jäänud üldse alustamata. Näiteks peatükkide 1.3 Internet of things, 1.4 Tehnoloogiad, 1.7 Info jagamine ettevõtete vahel ja 3 The site is Under Construction (mis vist võttis selle referaadi seisu kõige paremini kokku) puhul olid näha vaid pealkirjad.